Esimene postitus

Ei saa ju uut blogi kohe mingi tavalise postitusega alustada, tuleb mingi sissejuhatus teha. Vist. Oleks nagu ilus?

Igastahes - aastaid tagasi oli mul kunagi blogi, millele panin nimeks "Sassis blogi" kuna ei suutnud ega tahtnud seda kuidagi täpselt määratleda või temaatiliselt korras hoida. Siis vajus see kuhugi ära, kustutasin selle ära ja unustasin. Aga leian, et nüüd 7-8 aastat hiljem oleks aeg uuesti kirjutama hakata. Mitmel põhjusel.

1. Kolisin kodunt välja ja sõpruskonnad on nüüd ka nii eraldi laiali kõikjal, et niimoodi oleks hea neil, keda huvitab, mu sassis jutte kuulda.

2. Lõpetasin just stsenaristika loengu kodutöö ja jäi veel selline mõnus kirjutamistuhin sisse. See tuleb suure vaeva ja raskusega, aga kui juba tuleb, on raske pidama saada.

3. Räägin ehk nüüd vähem inimesi surnuks oma pisidetailidest pikkade juttudega, kui nad ükskord kätte saan kuskil.

4. Kuidagi juhtub jälle ägedaid asju, millest tahaks rääkida kõigile.

5. Õde utsitab vahepeal mu pikki kirjutushoogusid mujale ka postitama, sest talle meeldib nende emotsinaalne kirjastiil. Mis oligi see kommentaar, mida tihti eelmise blogi kohta sain ja mis tekitas blogimistahte tagasi.

Neist põhjustest peaks juba piisama. Ja sellest, et "miks mitte?". No okei, üks probleem tekkis eelmise Sassisblogiga (tol ajal kirjutasin seda nime veel kokku vist. Sobis rohkem kuidagi emotsionaalselt. Peaks ehk nüüd ka? Mõtlen sellele veel.) Nimelt ma hakkasin üles kirjutama oma unenägusid, kui nad kohe eriti pöörased olid. Ja need jäid niimoodi rohkem meelde. Ja mida rohkem kirjutasin, seda paremini jäid nad meelde ja seda detailsemaks ja põhjalikumaks nad muutusid, mis omakorda viis selleni, et sain unenägudes aru, et need on unenäod ja hakkasin neid juhtima ja kõike muud. Kõlab üliägedalt ju. Aga kui hiljuti üritasin jälle seda saavutada, õnnestus see mul juba peale 2-3 unenäo kirjapanekut. Ja need kontrollitavad detailsed unenäod olid kuidagi nii väsitavad, et ei saanud üldse hommikul üles. Aastaid tagasi Sassisblogi 1.0 ajal seda ei olnud, et ära väsitaksid need. Aga eks näis, mis saab.



Niipalju siis lühikesest sissejuhatusest..